IRC-Galleria

MiSCHA_BARTON

MiSCHA_BARTON

on juomassa siideriä x))))

SimoEL kandee lug ;) Perjantai 02.12.2005 01:51

1972. aastal algatas ornitoloog Sven Onno kajakaliste uurimisprogrammi ”Larus” Lääne-Eesti saartel ja laidudel. Tema valikul said Noorte Loodussõprade Maja ornitoloogide rühma tööpiirkonnaks Paatsalu laiud Pärnumaal. Meie töö eesmärgiks oli pesitsevate paaride arvukuse, munakurna suuruse ja linnupoegade koorumisaja määramine ning poegade rõngastamine. Lõksudega püüti ka vanalinde, et saada teada nende pesapaigatruudust.

Laiud on Paatsalu lahes võrdlemisi väikesed (2 ha suurused) ja ranniku lähedal, aga linnurikkad. Mõnel aastal pesitses ligi 2 tuhat paari. 1977. aastal rõngastasime näiteks üle 11 tuhande linnu. Kõige arvukamad on kajakad, seejärel tiirud, tuttvart, liivatüll, meriski jt.

Paatsalu oma mere- ja metsalindudega ning liigirohke puisniidu ja salumetsaga sai paariks aastakümneks noortele loodushuvilistele väärtuslikuks välitööpaigaks. Paatsalu haudelinnustiku pesitsusökoloogiat on oma uurimustöödes analüüsinud mitu õpilast. Seda on tehtud nii laidude (kokku 9), kui ka linnuliikide kaupa ning taasleiuteadete põhjal. Oleme saanud meie poolt rõngastatud lindudest teateid kogu Läänemere rannikult. Kalakajaka taasleide on kõige rohkem Taanist, kõige kaugem leid on Suurbritanniast. Naerukajakaid on leitud Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Kõige kaugemalt on Paatsalus rõngastatud naerukajakat tabatud Liibüas, ühes oaasis keset kõrbe. Luitsnokk-parte on leitud nii Põhja-Prantsusmaal kui ka Vahemere äärest. Kaugusrekord kuulub aga randtiirudele. Üks neist leiti Lõuna-Aafrika Vabariigis, teine aga Kesk-Aafrikas.

1994. aasta kevadel vormistasid Tallinna Lilleküla Keskkooli abituriendid Karl Oolu ja Peeter Lutsoja Paatsalu haudelinnustiku uurimisel kogutud andmete ülevaate tööks "Paatsalu".

Etkö vielä ole jäsen?

Liity ilmaiseksi

Rekisteröityneenä käyttäjänä voisit

Lukea ja kirjoittaa kommentteja, kirjoittaa blogia ja keskustella muiden käyttäjien kanssa lukuisissa yhteisöissä.